top of page

Projektis osalejad ja juhendajad

Osalejad Tallinna Ülikoolist

​

Sotsiaaltöö eriala magistrandid: Anna Petrova, Triin Kudi, Helina Pärn 

Andragoogika eriala magistrandid: Kai Jürlau, Jana Väin 

Psühholoogia eriala magistrant: Geily Püümann 

Riigiteaduste eriala magistrandid: Jaanika Liblik, Vladislav Veližanin 

Rekreatsioonikorralduse eriala magistrant: Riin Sirel

​

Juhendajad: 

 

TLÜ väline põhijuhendaja: Helen Tammemäe (ühiskonnasuhete ja kestliku arengu konsultant nõustamisettevõttes Miltton)
Kaasjuhendajad: Maarja Jõgioja (Tallinna Ülikooli erivajadustega laste nõustaja), Katrin Pärgmäe (AS Hoolekandeteenused avalike suhete juht)

Mentor: Terje Hanson (AS Hoolekandeteenused, Kuressaare Sirge 1 Kodu juhataja)

​

Projekti tutvustus

Sissejuhatus

​

ELU projekti „Psüühilise erivajadusega inimeste tegus elu kogukonnas“ eesmärk on aidata erivajadustega inimestel kogukonda sulanduda. Kogukonnaaia loomine on üks võimalus koos tegutsemiseks ja üksteise tundma õppimiseks. Grupiliikmed on läbi töötanud teadusartikleid, mis viitavad aia kasutegurile inimeste omavahelise suhtluse loomisel kui ühele võimalikule teraapiavormile. Meie rühma roll on panna alus erivajadustega inimeste ja kogukonna vahelise ühise huvi leidmisele ja algatada jätkusuutlik kogukonnaaia tegevus. Lühidalt soovime tõsta teadlikkust psüühilise erivajadusega inimestest kogukonnas, vähendada stigmatiseerimist ning leida võimalusi erivajadusega inimeste kogukonda kaasamiseks.

​

Taust

​

“Paarkümmend aastat tagasi olid psüühikahäirega või füüsilise puudega inimesed „ära peidetud“ suurtesse kombinaadi tüüpi asutustesse, kus elamistingimused ja pakutav tugi olid kaugel inimväärikast elust. Ammugi ei saanud me sel ajal rääkida võimetekohase hariduse pakkumisest, eneseteostusest ja ühiskonna liikmeks olemisest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Viimaste kümnendite jooksul oleme teinud ära suure töö ja olukord on muutumas. „Eesti on võtnud suuna, et suletakse eraldatud paikades asuvad suured, haiglatüüpi hooldekodud  ja teenuse osutamise kohad inimestele luuakse kogukondade keskele.“ (Sotsiaalministeerium, 2021)

​

2020. aasta kevadel saatis 81 kuressaarlast Saaremaa vallavolikogule pöördumise, milles paluti tõsiselt kaaluda hoone ehitamiseks nõusoleku andmist. Nimelt, planeeris AS-i Hoolekandeteenused Kuressaares Sirge tänavale  erivajadustega inimestele elamu ehitamist. Uudis tekitas naabruskonnas elavatele inimestele üksjagu pahameelt. 9. septembril 2021. aastal  avati Kuressaares elamu psüühilise erivajadusega inimestele. Avatud uste päevale tulnud huvilistel oli võimalus kortermajaga tutvuda. Külas käisid Saare Vallavalitsuse, Sotsiaalkindlustusameti, Saaremaa Puuetega Inimeste koja esindajad, samuti maja klientide eestkostjad ja partnerid. „Oluline on selle hoone olemus – see on kodu, mitte hooldekodu või raviasutus“, on öeldud artiklis. (Hoolekandeteenused, 2021)

​

Kuressaare elanikud kui kogukonna liikmed seisid silmitsi olukorraga, kus nad pidid oma kogukonda vastu võtma "uustulnukad" - vaimse tervise häiretega inimesed. Narussoni & Wilkeni (2021) järgi kogukond, mis seisab silmitsi killustatuse ja madala homogeensuse tasemega, võitleb uuenduste või muutustega kohanemise nimel. Selles olukorras on esmane eesmärk kujundada ühiskondlikke ruume ja kohti, et hõlbustada integratsiooni, kooselu, edendades samas võrdsust ja mitmekesisust. See tähendab kogukonnamustrite struktuuride ja kultuuride muutmist.

​

Narusson & Wilken (2021) uurimuses on välja toodud positiivne kogemus psüühilise erivajadustega inimeste kogukonda lõimumisel kogukonnaaia kaudu, kus luuakse võimalused omavahel suhtlemiseks, kontaktide tekkimiseks. Ühine tegevus aitab kaasa vaimse heaolu hoidmiseks ja parandamiseks. Toetudes Narussoni & Wilkeni (2021) uurimustele planeerime Kuressaarde kogukonnaaia loomist, mis annab võimaluse psüühilise erivajadusega inimeste integreerimiseks kogukonda. Kuressaares Sirge 1 maja juurde kuulub maa-ala, mis võiks kujuneda kogukonnaaiaks. Suheldes Hoolekandeasutuse juhi Terje Hansoniga, oli aru saada naise kergendus- ja rõõmutunne, et üliõpilased on valmis aia loomisele kaasa aitama. 

​

Projekti jätkusuutlikkus

​

Kogukonnaaia loomine, millele keskendub projekti aktiivne faas, on tegelikkuses vaid suurema tsükli algus. Taimed võtavad aega, et kasvada, ning toovad selle aja jooksul kogukonnaliikmetele pidevalt rõõmu iga uue ilmuva lehe, lille ja viljaga. Kõige keerulisem on just alustada, aga kui inimesed on juba kord kokku tulnud, et peenraid üheskoos valmistada, neil on piisavalt lihtne kanda taimede eest edaspidi hoolt. Esimese kogukonnaaiana Kuressaare Sirge tänava aed jääb oluliseks kohtumispaigaks kohalike inimeste jaoks, kes on aiandusest huvitatud, ning samuti eeskujuks kõigile, kes sooviksid seda kogemust oma kogukonnas jagada. 

​

Ootame ühtlasi, et kui Kuressaare elanikel on toimunud talgupäeval pikem positiivne kokkupuude psüühilise erivajadusega inimestega, selle mõju jääb samuti pikaajaliseks. Kogukonnaaia loomine loob pretsedenti ja sellel on potentsiaal muuta heaks tavaks: kui sellel hooajal kogukonnaed rõõmustab Kuressaare elanikke, siis järgmisel kevadel neil on hea põhjus taas kokku tulla, et aeda jälle koos korda teha. Saaremaa Gümnaasium on juba andnud teada, et  hakkab edaspidi tegema aias kogukonnapraktikat, mis tagab selle jätkusuutlikkuse. Nii mitme osapoole osalusega tekib sidus kogudus. Esimene õpilaste kevadkontsert peeti kogukonnaaias 27.mail. 

284020048_811390600248525_2951841801221023834_n.jpg

Mitu nädalat pärast talgupäeva, Kuressaare kogukonnaaed muutub aina rohelisemaks. 

bottom of page